Lead

Sep 7 04 2:53 AM

Tags : :



(by Togi-mongol uls)


Mongolchuud Tsuglaad suuhlaaraa eh orni hugjild yuu heregtei baigaa tuhai etses tugsgelgui margachihdag. Ingej margah n' ur dun muutai, uchir n' iim yerunhii asuudald yag ter geh hariult hezee ch oldohgui bilee. Hun bolgonii sonirhol ba mergejliin salbaraas hamaaraad (ediin zasag, uls tur, niigem, shinjleh uhaan g.m) heleh yarih, hamgiin chuhald toocoh yum n' zureetei baij taarna. Tegehleer todorhoi neg sedev, salbarin tuhai avch vzej yarih shaardlagatai yum. Hediigeer minii mergejil ediin zasag bolovch, bi end niigmiin uhamsriin tulevshliin talaar chuhalchlan bich'ye gej bodloo.



1999 ond Nobeliin shagnal hvrtsen Amart'ya Sen hemeeh ediin zasagch Zuun Aziin shineer hugjsen ornuudiig sudalj uzeed, tedgeer ulsiin hugjliig turgetgesen hamgiin gol huchin zvil n' "hunii hugjil" baisan gej dugnesen baidag. Hunii hugjil gehleer bolovsrol, eruul mend geed l ... ene tuhai hen bugd gadarlana. Ugaasaa bolovsrol heregtei tuhai haa saigui yaridag, tegehleer tiim ch shine zuil bish baij magad. Gehdee nuhactai avch uzvel, unendee bolovsrol gedeg yumand hoyor tal baidag yum baina l daa. Neg n medleg chadvar. Ihenhi hun uuniig bolovsrol gej oilgodog. Harin hoyordah' n' "yos surtahuunii tuluvshil, niigemd biyee zuv avch yavah chadvar" yum baina. Hunii hugjil gehleer bid sayahan 97% bichig usegt tailagdsan oron baisnaa, gaigui undєr bolovsroltoigoo sanadag. Getel 97% bichig usegt tailagdsan, under bolovsroltoi Argentin uls hagas zuun jil hugjsengui, uruugaa danpuurav. Uul n' 20-r zuunii ehend ter oron "ireeduid cahiur hagalah oron" hemeen naidvar tєruulj, europeiin tsagaachid Amerik yavah uu, Argentin yavah uu gej ergelzdeg baisan gedeg. Getel tuunees hoish Argentin oligtoi hugjij chadaaguigeer barahgui ulam bur dordoj, undєr bolovsroltoi irged n' Ispani zereg europeiin ornuudad hyamd ajillah huch bolon gardag boljee. Zaluuchuudaa usgej bolovsruulahad ulsiinhaa iheehen hurengiig zarcuulchihaad, yag ur shimiig n' hurteh uyed n' iinhvv gadaadad aldaj baigaa yum. Tegehleer zuvhєn medleg chadvar ba bichig usegt tailagdsan gedgiig hvnii hugjil gej oilgood, ene bidniig hugjild hurgene gej taivshirch bolohgui.

Mongold maan' yag odoo "hvnii hєgjliin" nєgєє tal buyuu yos surtahuuny hem hemjvvr gedeg yum niigmeeree aldagdchihaad baigaa bilee. Socializmyn vyed vzel surtlaar het bєmbєgddєg baisnaas bolood, tedgeer ideologios angijirsan єnєє vyed hvmvvs yuund itgej, yuug dagaj mєrdєhєє medehee baichihaj. Za yaahav, bid ˇ°ardchilalˇ±, ˇ°hvnii erhˇ± zereg shine vnet zvilvvdtei bolson. Edgeeriig deedelj, chєlєєt zah zeeliin zamyg songoson Amerik, YEvropyn olon ornuud hєgjij chadsan uchir bid nar odoo hoinoos n' duurain temvvlj baina. Harin tedend baisan bolovch, bidend baihgvi baigaa neg yumyg end onclon anhaaruulj durd'ya. Ene bol niigmiin uhamsryg zohistoigoor joloodoj baih myehanizm bєgєєd deerh ornuudad ene vvrgiig Hristos shashin gvicetgesen baina. Germany ih setgegch Maks Veberiin "Protestant nomlol ba kapitalizmiin oh' vzel" (ˇ°The Protestant Ethic and the Spirit of Capitalismˇ±, 1905) gedeg aldartai nom baidag. Baruuny kapitalizm bvrelden bii bolohod Protyestant nomlol, etik shiidverleh vvregtei baisan tuhai ene nomond єgvvldeg. Yvnees urguulaad bodohod dan ganc chєlєєt zah zeel, kapitalizmiin hvcheer baruuny ornuud hєgjsєn yum bish, tvvnd Hristos shashny nomlol, hvmvvsiin itgel vnemshil iheehen vvreg gvicetgejee. Jishee n' Protestuudad mash saihan chanaruud baidag. Ted ceverch nyambai ahui, hєdєlmєrch zan chanar, yaduu doroichuudad tuslah setgel zergiig deedeldeg n' shashnaar damjsan hvmvvjil (harin YAponchuudad shashnaar bish, ulamjlal soyoloor n' damjin mash tєstei vzel sanaa bvreldjee). Cever zah zeeliin ediin zasagt baidag sogogtoi taluud (yalanguyaa tєgs bus єrsєldєєn buyuu monopol'chloloos vvdeh bayan hoosny het yalgaral, niigmiin єmchiin vgvidel zereg "market failures")-yg iim vzel sanaa nєhsєn uchraas deerh ornuud ervvl bєgєєd togtvortoi hєgjih bolomjtoi baisan gej bi boddog. YAagaad Latin Amerik, Arabyn zereg chєlєєt zah zeeliig al' ert songoson (bidentei har'cuulahad) ornuud hєgjihgvi baina ve? YEr n' hvchtei n' hvchgvigee mєnhiin daranguildag, liberal vzel sanaa batjaagvi niigmiin hєrsєn deer Kapitalizm bvrelden bii bolloo ch hєgjil avchirdaggvi n' haragdaj baina. Heseg toony bayachuud n', erh tushaaltnuud n' niigmiin bvh bayalag, erh medliig atgaj, olonhi bolson yaduu irgeded n' yamar ch bolomj (opportunity) baidaggvi, hamgiin gol n' tiim baidlaasaa temcej garah uhamsryn tvvshin doroitoi niigem uragsh hєgjij chaddaggvi ajee.

Ingeed bodohod niigmiin uhamsryn huv'd yamar myehanizm mongold vilchilj baigaa bilee? Cagdaa, sahilga deg juram gedgeer (odoo mongolyn tєr zasag vvniig gol arga zamaa bolgoj baih shig) hedii hol yavah bilee? «Єєdlєj baigaa oron emneleg surguulia olon bolgoj, uruudaj baigaa oron shorongoo olshruuldag (Captain LL.Janes)» gedeg.

Niigmiin oyuun sanaany hєgjil gedeg beltgel hangagdaj baij, jinhene utgaaraa civil society bvrdej baij zah zeel, ardchilalyn mehanizm ervvl ajillaj chadna. Ingesen cagt mongolyn hєgjild yuu ch saad bolohgvi. Hvn am cєєtei, cag uuryn taalamjgvi nєhcєltei, hoyor ih gvrend havchigdsan, ded bvtec hєgjєєgvi... ed naryn al' n' ch mongolyn hєgjliig zogsooj chadahgvi. Orchin vyeiin ediin zasgiin uhaand iimerhvv gadaad hvchin zvilsiin ach holbogdol buurch baigaa tuhai yarigdaj baina. Gehdee bi shashin, jishee n' Protestant ursgal mongold heregtei gej heleh gesen yum bishee. Harin hvmvvsiig jaahan ch gesen "sain hvn bailgahˇ± hvch bolohoos gadna, yalanguyaa hyamd emneleg, surguul', svmiin vilchilgee geh met buyany vil ajillagaanuud n' kapitalizmyn ur urshgiig nєhєhєd iheehen vvregtei baisan gedgiig onclood baigaa yum. Bas itgel vnemshil gedeg yum hvnd zor'sondoo hvreh erch, uram zorigiig hairlaj, niigem uragsh hєgjih hєshvvreg n' boldog. Huv' hvn deer jishee av'ya l daa. Hend ch gesen setgeleer unah, yaahaa medehee bolih hvnd vye tohiolddog. Iim vyed єєriin itgel vnemshil, dagaj mєrdєh zarchimtai hvn bol tvvniig har'cangui amjilttai davj garna. Harin tiim yum n' aldagdchihsan hvn bol hєl aldaj, evgvitvel buruu zamaar ordog. Tegvel Mongolyn niigem єnєєdєr havtgaidaa yaahaa medehee baijee. Soyolyn єv ulamjlal n' mash noctoi tasaldsan, socializmyn vyed het vzel surtaldsanaas bolood odoo uhamsar goozvin vnelgeenvvdiin talaar buruu oilgolt-"alyergitai" bolson, diilenhi heseg n' mereg tєlєg, hooson tєvd vsegt itgej tavilangaa daatgadag bolson ene orond єnєєdєr niigmiin uhamsaryn chig barimjaa tuilyn heregtei baina! ˇ°Xuul' zєrchsєn hvn saihan am'darch, hahuul' єgch avalcsan hvmvvs hojij baihad bi bas ingeh n' zєv biz dee" gej yar'dag bolj, iim ˇ°soyol irgenshilˇ± dund zaluu vye єsch tornij baina.

Mongolchuudad alsyg zaagch Altangadas heregtei yum bol tvvniig haanaas, herhen bii bolgoh ve? SHashnuud, yanz bvriin dogmanuudyg end surtalchlaad baij taarahgvi. End cor ganc, hamgiin naidvartai arga zam baina. Ene bol gegeerel. Bolovsroltoi, setgelgee n' telsen hvn ilvv єєriin vzel bodoltoi, chig barimjaatai baidag. Gegeerleer damjin mongol orny hєrsєn deerees «Mongolian Dream» boloh niitleg hvsel temvvlel, «shine mongol hvnii» aidentiti urgan garch irne. Hen neg n' Marks shig єdєr shєnєgvi suuj baigaad shine vzel nomlol gargaj ireh tuhaid bi heleegvi ee. Hichneen uhaantai bailaa geed neg nomlolyg, neg hvnii vzel sanaag niiteer dagah n' yamar ayuultai baidgiig delhiin tvvh haruulsan. Mongolyn oyuunlag davharga, yum unshij, nvd tailsan olon zaluuchuud eh ornoo gegeervvleh heregtei baina. Neg hvn bish, niit olnooroo ter ˇ°vzel sanaagˇ± mongolyn niigemd bvreldvvlen bii bolgoh heregtei bolov uu. Delhiin oyuuny єv sang mongol hel rvv olnoor n' orchuulj gargah, mongolchuud maan' nom unshdag boloh heregtei. Mongold єnєєdєr nomyn biznyes ashiggvi uchraas nom hevlegdehgvi, nom n' baihgvi bolohoor hvmvvs ulam nom unshihgvi boloh gesen sєrєg ergvvleg nvvrlejee. Zarim neg batalgaagvi eh survaljaar medeellee belddeg soninguud, am damjsan cuurhal yariand itgedeg mongol setgehvi deer єnєєdєr mongolyn oyuuny am'dral yavagdaj baina. Ene bvhen єєrchlєgdєj, olon yanzyn oyuuny bvteelvvdiig har'cuulj, dundaas n' єєriin gesen chig shugam, barimtlah zarchmaa olson biye hvmvvs olnooroo tєrj garval ene mongolyn hєgjliin tvlhvvr bolno gej bi boddog. Hvmvvs talh huvcsaar bish, oyuun sanaany bayalagaar am'sgalj, am'darch ehleh heregtei baina!

Hamgiin svvld n' єєriinhєє mergejiltei holbood helehed, ediin zasag gehleer hvmvvs mєngєnii tuhai shinjleh uhaan meteer oilgoh n' elbeg baidag. Ynendee ediin zasag bol songoltyn tuhai shinjleh uhaan yum. Bolovsroltoi bєgєєd uhamsartai hvn am'draldaa zєv songolt hiij chaddag, zєv songolt hiij chaddag hvn ergeed mєngєtei ch baidag, saihan am'dardag. Tiim irgedees bvrdeh uls oron yalgaagvi hєgjij chadna.

2003-10-22